Suvejooksu kaugjooks ehk parem hilja kui mitte kunagi!

Ma tean, et olen juba ammu võlgu. Üks mahlane ja väga põnev jooksupostitus on oodanud mustandites mitu kuud, et tekiks see õige hetk, millal see avaldada. Nali minu kulul muidugi.

Kui ma oma jooksuajaloole tagasi vaatan, siis SEE jooks oli kõikidest jooksudest kõige nõmedam. Mitte aja suhtes aga emotsionaalselt. Eks see on selle koroona süü ja ka selle süü, et panustasin ainult ühele jooksule aga mis teha.

Ootasin seda jooksu väga. Tegin nii korralikult trenni, kui üks mõnus suvi lubas teha ja siis külma duššina tuli teada, et sorry, teeme jooksu virtuaalselt. Jee, mulle on alati virtuaaljooksud meeldinud, NOT! Sellest hetkest kadus ära ka kogu motivatsioon. Jooksuüritus pole lihtsalt tuimalt mingit rada joosta, see on jooksusõbrad, emotsioonid, enesevõit, finiši lõpuspurt, jooksupealt fotograafidele poseerimine ja… noh, teate küll.

Nüüd aga oli see lihtsalt tavaline trenn, mida ma olin juba sada korda teinud. Ja see pole kõik… jooksin ära, kirjutasin valmis väga põneva postituse veelgi põnevamast jooksust ja jäin medalit ootama, et ikka uhke pilt juurde lisada.

Mida aga ei tulnud, oli medal. 17. augustil tegin oma jooksu ja medali sain ma kätte kuskil septembri keskpaigas äkki. Mis te arvate, mitut närvirakku see medal mul sellel hetkel liigutas? NULL! Kui palju oli mul järel motivatsiooni seda postitust lõpuni viia? NULL! Ma isegi tea hetkel, kuhu see medal sai. Medalikarpi ma seda ei pannud, sest lootsin, et äkki viitsin ikka selle pildi ära teha… septembrist on vahepeal saanud november. 😀

Ma vaatan nüüd, mis ma siia allapoole kirja panin ja teen lühikese kokkuvõtte jooksust ka. Medalipilti ei saa, sest muidu mul jääbki see postitus avaldamata. Vaadake instagramist, äkki kunagi lisan sinna.

***

Kui kätte jõudis päev, mil sai juba virtuaalselt jooksma hakata, siis ma seda ei teinud. Ei jooksnud ka järgmine päev ja… kuniks oli liiga hilja, et seda veel edasi lükata. Kõlab nagu kõige motiveeritum jooksja üldse.

Ühel hommikul, kui mul oli täpselt kaks tundi aega, et see asi ära teha, siis suure surmaga vedasin end õue. Mõtlesin, et teen veidi “petuvärki” ja jooksen Nõmme turu juurest Õismäele. Mõnusalt allamäge ja koduni ongi 10 km. Aga-ma-ei-viitsinud-nõmmele-minna (sinna on otse 2 km). Jooksin ümber Männi pargi, sest sada ühesugust ringi joosta on ikka põnevam, kui ühte pikka rada. Iial ei tea, kas järgmine ring on ikka samasugune nagu eelmine.

Esimesel ringil ma vedasin jalgu järel ja mõtlesin, et miiiiiiks? Miks ma pean? Palju veel? Ma ei jookse enam kunagi (kui ma oleksin tol hetkel teadnud, et see jääbki sel aastal mu viimaseks jooksuks…).

Teisel ringil vaatasin, et oi, tempo on seal 6.30 min/km kandis ja et võib ikka joosta küll. Lisasin isegi kiirust juurde. Umbes 7. kilomeetril hakkas tempo langema ja nii palju, kui mu koorelahutaja matemaatikat suutis teha, kadus lootus joosta alla tunni. Viimased 50 m pidin aga sprintima, sest tahtsin mahtuda 1.05.00 aja sisse. Sel hetkel kui ma vajutasin stopp, registreeris kell küll 10 km punkti aga ei jäänud seisma. Avastasin selle muidugi 30 sekundit hiljem ja ametlik tulemus tuli ka sellevõrra halvem.

Noh… kui ma oleksin ikkagi Nõmmelt jooksu alustanud ja vastutuult poleks üldse olnud (unistamine on õnneks tasuta), siis äkki oleks alla tunni ära venitanud. Oleks-poleks. Ei mingit aplausi, kaasaelamist, võidutunnet finišis, jooksusõpru, medalit… Mäh!

***

Noh, selline see postitus saigi. See oli ka viimane kord, kui ma jooksin. Jooks on sujuvalt asendunud hetkel jõusaaliga ja ilmselt enne koroona-lõppu ma isegi ei viitsi üritada. Äkki uus aasta tuleb parem jooksuaasta. 🙂

Virtuaaljooksul osalemine 40 eurot?!

Täna tuli teade, et Tallinna Maraton toimub virtuaaljooksuna. Vaatasin siis huviga hindu ja mu lõug kukkus imestusest põrandale. Oli tükk tegemist, et see tagasi oma kohale saada.

Nimelt maksab maratonil osalemise tasu virtuaaljooksuna 40 eurot. Poolmaraton 25 eurot. 10 km distantsil osalemine 10 eurot.

Kas keegi oskab mulle selgitada, mille poolest erinevad maratoni, poolmaratoni ja 10 km virtuaaljooksud? Kas mida pikem distants, seda raskem on tulemust andmebaasi sisestada? Seda raskem ja kallim on medal? Või milles asi? Müstika.

Kunagi peeti jooksmist odavaimaks spordialaks. Kunagi olid jooksuvõistlused ka normaalsete hindadega. Täna see enam nii ei ole ja ausalt öeldes võtab selline asi ära igasuguse isu osaleda jooksuvõistlustel.

Iga aastaga ronivad osalustasud järjest kõrgemale. Töö teevad ära vabatahtlikud ilma rahata. Sponsorid veavad tasuta nänni kohale.

Ma olen ise jooksuvõistluste korraldamise juures olnud ja tean, mis on ühe ürituse elluviimise hind, eks reklaam ja osavõtjate, eriti suurte ninade kohale meelitamine suurte auhinnarahade näol ongi kallis. Olgu, mõned asjad on veel, mida tasuta ei saa aga…

Aga 40 eurot virtuaaljooksu eest? Päriselt? Virtuaaljooksul pole ju iial selliseid kulutusi, mis tavalisel jooksuvõistlusel. Aga noh, ega rumalad ei ole need, kes küsida julgevad…

Ma pean nüüd mõnda aega toibuma sellest. Ei tea, kas põrandalt selle lõua kukkumisest tekkinud kraatri kuidagi siledaks tagasi ka saan? 😀 Tõstke käsi, kes peab sellist hinda mõistlikuks.

Seitsme nädalaga nullist kümne kilomeetrini

10 km jooksuplaani koostamine võttis reaalselt 10 minutit aega. KÜMME minutit. Mida ma küll venitasin? Sellega ma tegelikult kaotasin ühe nädala aga vast pole hullu. Panin kokku basic kava, megaalgelise ja nullist alustajale. Vaatame, mis sellest asjast siis saab.

Proovin iga nädal kava siia ka kirja panna, et kes huvi tunneb, saab kommenteerida või ise kaasa lüüa aga loomulikult ma ei luba, et selle kava järgijad jooksevad augustis 10 km alla 35 minuti. 😀

Eesmärgiks saab: ellujäämine 08.08 toimuval Suvejooksul.

Nädal 1: 22.06-28.06

  • a) 2 km kerge soojendusjooks, 4×600 m ja vahele 3 minutit taastavat jooksu, jooksuharjutused, 2 km kerget lõdvestusjooksu.
  • b) 15 minutit kerget jooksu, 15 minutit tempojooksu, 15 minutit kerget jooksu
  • c) 4 km kerget jooksu

Teostatav. Edasi läheb samas stiilis. Nädalas on 3 jooksupäeva, millest üks lõikudega ja jooksuharjutustega, üks tempojooksu või fartlekiga ja kolmas rahuliku jooksu päev.